Klõpsates nuppu „Nõustun kõigi küpsistega”, nõustute küpsiste salvestamisega teie seadmesse, et parandada saidil navigeerimist, analüüsida saidi kasutamist ja aidata meie turundustegevust.

Valikud
Oluline

Need on vajalikud meie teenuste põhifunktsioonide aktiveerimiseks.

Analüütika

Need küpsised koguvad teavet veebilehe kasutamise kohta, et selle sisu ja funktsionaalsust saaks parandada, et suurendada veebilehe atraktiivsust. Neid küpsiseid võivad paigaldada kolmandad osapooled, kelle teenuseid meie veebisait kasutab. Neid küpsiseid pannakse ja kasutatakse ainult teie eelneval nõusolekul.

Turundus

Neid küpsiseid seavad meie veebisaidil meie reklaamipartnerid ja neid võib kasutada teie huvide profiili loomiseks ja asjakohase reklaami näitamiseks teistel veebisaitidel (veebisaitide vahel).

Kary H. Lasch

Kuldajastu

©Kary H. Lasch, Salvador Dali, Port Lligat, Catalonia, Spain.
©Kary H. Lasch, Salvador Dali, Port Lligat, Catalonia, Spain.

See näitus viib rännakule ekstsentrilise fotograafi ja kollektsionääri Kary H. Laschi (1914–1993) maailma ning teeb tagasihüppe 1950. aastate kuldajastusse. Näitusel on esindatud Laschi klassikaks kujunenud fotod Pablo Picassost, Sophia Lorenist, Salvador Dalíst, Brigitte Bardot’st ja teistest maailmastaaridest, kuid veelgi enam on fookuses ajastuvaim ja atmosfäär, mida fotograaf erakordselt hästi tabada oskas.

Näitusel on ~75 teost Kary H. Laschi fotokogust ning valitud isiklikud esemed.

Eksklusiivne näituse "Kuldajastu" avamine toimub 19.04 kl 18 eripiletiga. Tavapiletiga on näitus vaadeldav alates 20.04.

20. aprillil kl 15 erituur fotograafi lähedase sõbraga. Kary H. Laschi arhiivi üks omanikest, tema isiklik sõber, graafiline diainer ja fotograaf Michel Hjorth on näituse “Kuldajastu” avamise puhul Tallinnas ja kohtub Eesti publikuga, et rääkida lähemalt näitusest ja Karyst endast.

Kary Herman Lasch – mees, kes oskas elada

Julge ja avatud loojana võitles ta hetkede eest, mida tabada soovis, ning tänu sellele jõudsid paljud tema fotod ka oluliste rahvusvaheliste ajakirjade kaantele. Ta alustas pildistamist juba noorena – sünnilinn Praha kannustas tema huvi arhitektuuri ja linnavaadete vastu, juhatades ta fotograafia juurde. Kary tundis sümpaatiat selliste nimekate ja eriilmeliste fotograafide vastu nagu Erwin Blumenfeld, Philippe Halsman, Elliott Erwitt ja Weegee. Sarnaselt Erwittile lähenes ka Kary oma elukutsele teatava huumoriga, olles vajadusel tõsine, kuid kui olukord seda vähegi lubas, siis lõbus ja absoluutselt pöörane.

Kary oli tuntud oma ammendamatu energia poolest. Ta läks magama kell kolm öösel, magas vaid mõned tunned ja elas motoga, et aeg pole raiskamiseks. „Sündisin taimetoitlasena,“ korrutas ta alatasa, samuti hoidis ta eemale alkoholist ega suitsetanud, mistõttu mõjus ta oma elustiiliga küllaltki ekstsentriliselt ringkondades, kus aega veetis.

Ta oli maailmarändur, kes võis teel viibida kaheksa kuni kümme kuud aastast. Ja tal oli palju erinevaid huvialasid, moest ja sportautodest kunsti ja tööstusfotograafiani välja, kui nimetada vaid mõningaid. Ühe paljudest Kary veidrustest ja tempudest pajatava kuulujutu järgi oli tal reisides alati taskus kaasas visiitkaart, kuhu Lufthansa tegevjuht oli kirjutanud: „Abistage Kary Laschi kõigega, mida tal vaja peaks minema.“

Võrukaelast kosmopoliidi päritolu

Lisaks oma emakeelele tšehhi keelele rääkis ta vabalt veel viit keelt. Kary sai hariduse Šveitsi internaatkoolidest, tema perel oli suur maja Prahas ja kuigi nad kuulusid kõrgklassi hulka, siis oli Karyl aga eriline anne suhelda kõigi ühiskonnakihtide esindajatega. 1938. aastal viibis ta puhkusel Rootsis, kui sakslased Tšehhoslovakkiasse tungisid. Samal ajal, kui ta perest kaugel viibis, mõrvasid natsid ta ema, isa ja venna. Kodakondsuseta jäänud Kary nägi oma kodulinna uuesti alles üheksa aasta pärast, kui see oli juba tundmatuseni muutunud. Ta jäi elu lõpuni Rootsi. Intervjuudest ja artiklitest, mis tema kohta ilmunud on, leidub vaevu üksikuid ja väga põgusaid viiteid selle kohta, millist mõõtmatut valu pidi ta endaga kogu elu kaasas kandma. See oli nii tundlik teema, et ta vältis sellest avalikkuses rääkimist.

Anthony Steel and Anita Ekberg marry in Florence, 1956  ©Kary H. Lasch, Bridgemann Images
Anthony Steel and Anita Ekberg marry in Florence, 1956 ©Kary H. Lasch, Bridgemann Images

Cannes kui armastuslugu

Kary H. Laschi loomingu keskmes seisis kindlalt Cannes oma filmifestivaliga – superstaaridest, režissööridest, ajakirjanikest, ootamatutest kuulsustest, kriitikutest ja filmilevitajatest koosnev elav organism, mida ilmestasid lisaks tänavakunstnikud, sulid ning turistide hordid maailma eri paigust.

Cannes’i filmifestival leidis esmakordselt aset 1946. aastal ning viiekümnendatel oli see veel küllalt avatud ja teatud mõttes naiivne maailm, kus A-kategooria kuulsuseid võis tänavatel ja rannas endiselt kohata.

Kary jaoks tähendas Cannes nii kolmekümne aasta pikkust kirge kui ka elatise teenimise võimalust. See oli tema jaoks keskkond, kus ta tundis end nagu kala vees, sest igal nurgal terendas mõni uus seiklus. Tal oli ainulaadne anne tunda ära tõusvad tähed ning tutvustada neid siis modelli- ja filmitööstusele. Iga-aastane festival tõi kokku kogu maailma pressifotograafid, kes jahtisid fotosid kuulsuste armusuhetest. Konkurents fotograafide vahel oli tihe ja oli tavaline, et parima pildi saamiseks tuli sageli ka teisi üle kavaldada.

Näitus „Kuldajastu” valmis koostöös Kary H. Laschi arhiivi ja fotokoguga ning selle kureerisid Fotografiska Stockholmi näitustejuht Lisa Giomar Hydén ja Fotografiska Tallinna näitustejuht Maarja Loorents.

19. apr 2024 - 18.00

Näituse avamine: Kary H. Lasch "Kuldajastu"

Näituse avanädalavahetus

Broneeri osalus
©Kary H. Lasch, Bridgemann Images. Sophia Loren on the night train to Stockholm, 1950s.

20. apr 2024 - 15.00

Uus näitus: “Kuldajastu” erituur fotograafi lähedase sõbraga

Näituse avanädalavahetus

Broneeri osalus
Britt Ekland on the floor in the Kary H. Lasch studio, 1960s ©Kary H. Lasch, Bridgemann Images