KOSMOS

Oleme alati imetlenud tähistaevast ja mõtisklenud, mis seal küll peituda võib. Kosmos sümboliseerib meie igatsust nihutada piire, astuda samm tundmatusse ja unistada tulevikust öötaeva tähtede seas. See kätkeb endas nii uudishimu kui ka elevust millegi uue avastamise ees ning tõstatab ajatuid küsimusi selle kohta, kes me oleme ja kus on meie koht selles ääretus avaruses.

Universum on lõputu vaimustuse, inspiratsiooni ja suurte küsimuste allikas. Näitusel „KOSMOS – visuaalne rännak“ kohtuvad taevapiiril kunst ja teadus – selles põimuvad uurimustöö ja kunstiloome, et jäädvustada kosmose vägevust nii astronoomide pilgu kui ka kunstnike tõlgenduste kaudu.

13 kunstniku töödes peegelduvad küsimused Maa, kosmose ja meie identiteedi kohta: kes me selles igavikulises maailmas oleme; kui Maalt lahkume, siis millised väärtused jõuavad meie kaudu uutele planeetidele; ning kellel on õigus unistada tulevikust väljaspool Maa atmosfääri?

ÄÄRETU UNIVERSUM

Näitusel osalevad mitmed eriilmelised kunstnikud, nende seas inseneriharidusega multikunstnik Mikael Owunna, kes uurib teaduse, kunsti ja Aafrika kosmoloogiate põimumispunkte. Iiri kunstnik Rhiannon Adam vestab, kuidas ta valiti miljoni kandidaadi seast ainsa naisena osalema Jaapani miljardäri Yusaku Maezawa korraldatud SpaceXi kuulennul. Tema sõnul on kosmos seni kuulunud ülirikastele ja üliinimestele – nüüd pidi esimest korda minema teele tavalistest inimestest koosnev meeskond, nende seas kunstnikud ja muusikud, oleks reisinud ümber Kuu ja tagasi eesmärgiga mõtiskleda, luua ning lasta võrsuda uutel vaatenurkadel ja arusaamadel. Projekt tühistati ootamatult 2024. aasta juunis ning osalejad, kes olid aastaid valmistunud ja oma elu pausile pannud, pidid killud taas kokku korjama.

Sloveeniast pärit Matjaž Tančič on dokumenteerinud inimesi, kes elavad Marsi-olustikku simuleerivas kõrbealal, et valmistuda tõeliseks reisiks. „Kujutagem ette lendu Marsile, mis kestab 333 päeva. Kosmoselaeva pardal on meeskond teadlasi, kes on eri rahvusest ja soost, kusjuures laev ise on valminud mitme riigi koostöös ning selle ehitusse on panustanud keeruka tehnoloogiaga nii avalik kui ka erasektor. Kosmosevõidujooks on taas alanud, kuid seekord on tulemuseks koostöö,“ kirjeldab Tančič projekti, mille eesmärk on muuta kosmoseuuringute valdkond kaasavamaks ja mitmekesisemaks.

Rootsi üks silmapaistvamaid kunstnikke Cecilia Ömalm ja astronoom Göran Östlin esitlevad oma kunstilis-teaduslikku projekti „Ad Lucem / Valguse poole“. Kunsti, teadust ja tehnoloogiat põimib oma loomingus ka rahvusvaheliselt tunnustatud Saksa kunstnik, uurija ja tulevane astronaut Michael Najjar, kelle visuaalselt mõjusad tööd kutsuvad meid ümber mõtestama nii kosmost kui ka meie kohta selles.

„Kasvasin üles kosmoseuuringutest lummatuna – mind inspireerisid Kuu missioonid, „Star Trek“ ja kosmosesüstikud. Täna töötan tihedalt koos kosmoseinseneride, teadlaste ja ettevõtjatega, et tõlkida nende visioonid kunstikeelde. Virgin Galacticu tulevase astronaudina lendan peagi ka ise kosmosesse. Füüsiline osalus ja isiklik kogemus on minu kunstilise praktika keskmes,“ ütleb Michael Najjar.

Universum on kui tühi lõuend, mille täitmiseks on lõputult võimalusi. „KOSMOS – visuaalne rännak“ kutsub avastama kosmost, laiendama maailmapilti ning avardama kunsti kaudu oma isiklikku universumit. Näitus on Fotografiska Tallinnas üleval 12. septembrist 2025 kuni 18. jaanuarini 2026.

Näitusel osalevad:

Rhiannon Adam (Iirimaa)

Mikael Owunna (USA/Nigeeria)

Mónica Alcázar-Duarte (Mehhiko)

Mackenzie Calle (USA)

Vincent Fournier (Burkina Faso)

Ivar Veermäe (Eesti)

Brooke Holm (Austraalia/USA)

Darya Kawa (Iraak)

Michael Najjar (Saksamaa)

Matjaž Tančič (Sloveenia)

Thomas Vanz (Prantsusmaa)

Ming Wong (Singapur)

Cecilia Ömalm/Göran Östlin (Rootsi)

Näituse on kureerinud Fotografiska rahvusvaheliste näituste direktor Johan Vikner, Fotografiska Stockholmi näituste produtsent Sofia Liljergren ning Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents koos kohaliku tiimiga.