Heikki Leis

Eesti kunstniku ja fotograafi Heikki Leisi isikunäitus „Torm enne vaikust“ vaatleb inimese ja vee vahelist ürgset sidet ning seda, kuidas vees muutuvad nii keha, liikumine kui ka meie harjumuspärane taju. Fotoseeriates „Voolujooned“ ja „Virdpinnad“ pöörlevad, painduvad ja põimuvad kehad vees, samal ajal kui virvendav veepind moonutab nägusid ja tuttavaid vorme. Vesi hajutab piire ning vabastab keha hetkeks füüsilistest ja sotsiaalsetest raamidest, luues ruumi kergusele, liikumisele ja vabadusele.

Näitusel kohtuvad kaks fotoseeriat – portreed seeriast „Virdpinnad“ ning akvaariumis jäädvustatud inimesed seeriast „Voolujooned“. Vesi ei ole kummaski pelgalt taust või dekoratsioon, vaid teoste aktiivne kaasautor, mis kujundab nii kehi, nägusid kui ka nende liikumist. Näitusel on väljas 23 fotot ja üks video ning tervikut saadab spetsiaalselt selleks loodud helimaastik.

Näituse kuraator on Stella Mõttus, tekstid on kirjutanud kirjanik ja esseist Jan Kaus. Näituse on produtseerinud Fotografiska Tallinna näituste produtsent Kulla Laas.

Koos näitusega ilmub ka Heikki Leisi samal projektil põhinev fotoraamat.

Vesi

„Vesi on üks lihtsamaid inimese kasutuses olevaid vabaduse – või vähemalt vabadustunde – vorme.

Heikki Leisi vees pöörlevad kehad ning veepinna virvendustest ja virdamistest vibreerivad näod manavadki esile inimesest suurema vabaduse rahutuid piirjooni. See rahutus suudab moonutada reaalsuseks peetavaid kokkuleppelisi kujutisi, raputada kehasid lahti füüsilisest ja sotsiaalsest painest, vabastada nad igasugusest paika-asetusest, panna nad reageerima elu tormlevale jõule, mida ei saa vaigistada ühegi üksiku surma vaikus. Vette oleks justkui salvestunud püsiva liikuvuse vabadus, kõiksuse lainetav olek, elementide tants, mille saladustest saame me alati osa võtta, selle poole oma näo pöörata, sellesse oma keha heita.

Tõde pole mitte raiutud kivisse, vaid veetud veele.“

— Jan Kaus

KUNSTNIKUST

Heikki Leis (s. 12. juuli 1973) on eesti fotograaf ja kunstnik. Tema fotoloomingus põimuvad fookustatud vorm ja laiahaardeline sisu. Ühelt poolt eelistab ta analoogfotograafiat ja pildistab igal sobival võimalusel filmile, teiselt poolt meeldib Leisile otsida ebaharilikke väljendusviise, lahata erinevaid teemasid ja luua katsetuslikke kompositsioone – tema rohkem kui 20 aastat väldanud kunstnikuteekonnalt võib muuhulgas leida kostümeeritud lavastusi, nihestatud dokumentalistikat, kaadreid väljamõeldud filmidest, jne.

Leisi kirevast loomingust tasub tõsta esile tema esimest, 2017. aastal ilmunud autoriraamatut „Afterlife“, mille fotod uurivad hallituse eluvorme, ning 2024. aastal toimunud foto- ja joonistusnäitust „Elu alles ees“, mis käsitles keskkondlikku kriisi ja uute põlvkondade tulevikuperspektiive. Leisi joonistused paistavad silma filigraansuse ja detailirohkuse poolest, ta on loonud nii tuntud inimeste portreesid kui ka igapäevase elu stiliseeritud talletusi – selleski filigraansuses on mängida oma osa fotograafial, kuna Leisi joonistused tõukuvad fotodele talletatud kujutistest.

Leis on olnud osa ka kahest Fotografiska Tallinna suurnäitusest: 2024. aasta suvenäitusest „In Bloom“ („Õites“) ja 2026. aasta suvenäitusest „Photography in Power: Making Worlds Visible“ („Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“).

Meedia

ET:

„Fotokunstnik Heikki Leis pistab su akvaariumisse nagu kuldkala“ – Madis Jürgen, Postimees, 12.06.2026

RU:

„Фотохудожник Хейкки Лейс поместит вас в аквариум, как золотую рыбку“ – Madis Jürgen, Postimees, 13.06.2026