Ellen von Unwerth

Võtame härjal sarvist, jätame häbi seljataha, tõmbame plaastri ühe ropsuga maha ja hüppame tundmatusse. Pole mõtet ilustada tõsiasja, et Ellen von Unwerthi 30 aasta provokatiivset fotograafialoomingut tutvustav näitus võib mõnelegi vastukarva olla. Siin poseerivad maailma ihaldatuimad naised kõige edukamate kaubamärkide rõivastes ja ehivad kõige kuulsamate ajakirjade lehekülgi – seda kõike pruntis huulte ja paljaste rindadega.

Armastus, mäng, võim, sugu, iha, kirg ja draama

Nende aastate jooksul on von Unwerthi kaamera eest läbi käinud lõputu paraad staare, kes on osalenud fotosessioonidel, millele on raske võrdset leida. Kõige keskmes on mängurõõm ning fantaasia ja tegelikkuse vahelise piiri hägustamine. Nagu filmirežissöör loob von Unwerth paralleeluniversumi, kus kõik on võimalik, säilitades seejuures alati oma professionaalsuse. Alates esimestest fotodest, mille ta tegi umbes 30 aastat tagasi Aafrikas modellina töötades, on ta loonud lugematul hulgal erakordseid pilte, avaldanud üheksa fotoraamatut, pildistanud peaaegu loendamatu hulga ajakirjakaasi ning teostanud mitmesuguseid projekte ka filmirežissöörina.

Sellised mõtted tekivad, kui sukelduda Ellen von Unwerthi maailma. Koostöös Fotografiskaga valminud näitus „Devotion! 30 Years of Photographing Women“ („Pühendumus! 30 aastat naiste pildistamist“) jaguneb seitsmeks näitusesaaliks, millest igaüks peegeldab üht emotsionaalset väljendust: armastust, mängu, võimu, sugu, iha, kirge ja draamat. Kaheksandas ruumis saab näha von Unwerthi lavastatud videoid ning isiklikest fotodest loodud seinapilte.

Siin raputatakse vaataja ettekujutust tegelikkusest. Mis on ülal ja mis all? Mis mõjub nauditavalt seksikalt, mis taunitavalt? Ja miks näib kõigil nii lõbus olevat? Ükskõik millist neist seitsmest teemast von Unwerthi fotod ka ei käsitleks, iseloomustab neid alati kunstnikule omane elav, energiline ja sensuaalne käekiri, milles leidub sageli ka pisut huumorit.

See on imeline ja liigutav

See ikooniline kaunitar alustas oma karjääri modellina, kuid talle ei meeldinud sugugi karm ja kontrolliv viis, kuidas modelle koheldi: „Seisa paigal, ära liiguta.“ Nii hakkas ta oma modellidest sõpru pildistama väikese lihtsa kaameraga, mille oli saanud kingituseks oma poiss-sõbralt, ning tundis sellest siirast rõõmu.

Peagi hakkasid talle töid pakkuma moeloojad, teiste seas Katharine Hamnett. Ta pildistas suurejoonelise Guessi reklaamikampaania, avastas tollal veel tundmatu Claudia Schifferi ning oli esimene, kes tõi Kate Mossi Vogue'i esikaanele. Ülejäänu on juba moeajalugu.

„Me lihtsalt armastame Ellen von Unwerthi. Alates ajast, mil ta lõi Dieselile vaimukaid, pööraseid ja jaburaid reklaame, on Rootsil olnud eriline koht tema südames ja temal meie omas. Ta osales ka meie 2010. aasta grupinäitusel „Fashion!“ ning on tõeliselt põnev teda taas Fotografiskas võõrustada,“ ütleb Fotografiska näituste juht Johan Vikner.

Von Unwerthi jaoks ei ole kunagi olnud küsimus naiste objektistamises. Pigem mängib ta arhetüüpide ja stereotüüpidega, kõrge ja madalaga. Võib-olla lahkub mõni külastaja näituselt avarama silmaringi ning uue arusaamaga sellest, mis on ilus ja mis inetu – nii väljendusviiside kui ka tunnete puhul. Kas mänguline sadomasohhism on räpasem kui misjonäripoos? Kas kahe naise suudlus on provokatiivsem kui naise ja mehe oma?

Juba ammu on levinud arusaam, et kunsti ülesanne on piire nihutada, paljastada üldtunnustatud tõekspidamiste absurdsust ning öelda välja, kui keiser on alasti. Võib-olla ongi vaja tundeid üles kütta ja segadust tekitada. Sest kui see pole enam lubatud, kui võim läheb täielikult nende kätte, kes jagavad maailma ilusaks ja inetuks, kõrgeks ja madalaks, oleme ohtlikult lähedal ajale, mil ainus lubatud värv on pruun. Kas kellelegi meenub Entartete Kunst ehk „mandunud kunst“?

Nii eemaldume halltoonide rikkalikust skaalast, kuhu mahub kõik musta ja valge vahele. Või von Unwerthi värvikirevast maailmast, kus iga väike värviplahvatus kannab endas elujanu ja mängulusti lootust. Tema fotod kõnelevad liikumisest, soojusest, energiast ja hägususest.

Von Unwerth on tuntud selle poolest, et kohtleb oma modelle alati ülima austuse ja armastusega. Ta suudab panna superstaarid lõõgastuma, valvsust kaotama ja mängule kaasa minema. Ta nimetab end feministiks ning kujutab naisi alati tugevatena, mitte haprate, ülikõhnade ja masendunud ohvritena.

Von Unwerthil on erakordne oskus luua sooje olukordi, mis on täis ehedat elu ja liikumist. Võib-olla on see eluliselt tähtis omadus ja ellujäämisstrateegia inimese jaoks, kes kasvas üles range kasvatusega Baierimaal kasuperedes ja lastekodudes pärast seda, kui oli kaheaastaselt oma vanemad kaotanud.

Kolmekümne aasta pikkusele fotograafikarjäärile tagasi vaadates tekib palju mõtteid.

„Üks neist on see, kui palju ma olen jõudnud teha. Fotodest saab justkui päevik kohtumistest, inimestest ja olukordadest, mis äkitselt taas ellu ärkavad. See on täiesti imeline ja liigutav. Võimalus Fotografiskas näitust teha täidab mind tohutu uhkusega.

Teine mõte on see, et suur osa minu varasemast loomingust ei leiaks tänapäeval enam avaldamist, sest nii paljusid asju peetakse liiga provokatiivseks. Tundub, nagu liiguksime ajas tagasi ajastusse, mil puritaanlus määras meie ühise tegelikkuse. Mina ei taha sinna tagasi minna. Ja kui suudan panna inimesi mõtlema, kui pöörane see oleks, tunneksin selle üle uhkust,“ lõpetab Ellen von Unwerth rõõmsa naeratusega.