Kristina Šmigun-Vähi & Gerd Kanter: olümpiavõitjate tuur Lembit Peegli näitusel
8. aprill kl 18
2025. aastal kannab Tallinn Euroopa spordipealinna tiitlit ning sel puhul tõmbas dressid selga ka Fotografiska, avades legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli isikunäituse „Peegel/Pildis“. Näitus teeb tagasihüppe Eesti spordikultuuri möödunud aegadesse – publiku ees avaneb sissevaade Peegli loomingusse, kandes kõnekatel ja mõjusatel fotodel osa Eesti spordikultuuri loost aastatest 1970–1990, sekka kilde hilisematest spordihetkedest.
Üheks õhtuks muutub Lembit Peegli näitusesaal olümpiamängude tagatoaks – näituse erituuril hoiavad sammu olümpiavõitjad Kristina Šmigun-Vähi ja Gerd Kanter, kes jagavad vahetuid meenutusi ja värvikaid seikasid ajaloolistest hetkedest, Lembitu fotodest ja kirevast spordielust. Tuur annab erakordse võimaluse piiluda vahetult kulisside taha, küsida soovi korral küsimusi ning kogeda legendaarse spordifotograafi näitust eriti särtsakal moel.
Allikas: Priit Mürk/ERR
Katkend näitusest:
Spordikangelase roll on olnud muutuv. Nõukogude okupatsiooni ajal sai kogeda tippsportlastest eeskujude formaalset ja mitteformaalset poolt. Ühelt poolt olid nad oma saavutustega suurimpeeriumi esindava ametliku võimu jaoks parim vahend, millega näidata välismaailmale siinsete inimeste võimekust. Teisalt hoidsid nad rahvuslikku iseteadvust ja kokkukuuluvustunnet, kasvõi järjepidevusega Lurichi aegadest.
Laulva revolutsiooni algusega 1980. aastate teisel poolel sai spordikangelase rahvuslik narratiiv võitu riigi surve üle. Lisaks sündis Eestis midagi siinseni harvajuhtuvat – tollane emotsioonidest laetud ühiskond sai Erika Salumäe suguse eeskuju. Ta kandis ka spordikangelase rolli ühest ajastust teise – esimene olümpiavõit 1988. aastal andis rahvale julgust saada okupeerivast impeeriumist välja ja teine võit 1992. aastal taaskinnistas väikerahva iseseisvana rahvusvahelisel maastikul.
Aegade jooksul muutunud Eesti spordikangelase roll on ka viimastel aastakümnetel uuele tasandile jõudnud. Tänases ühiskonnas nähakse sporditähtedes – nagu olümpiavõitjad Kristina Šmigun-Vähi, Erki Nool, Gerd Kanter ja teised – sotsiaalse sidususe parandajaid, samuti sümboliseerivad nad spordi kõrgemaid ja laiemaid eesmärke, milleks on liikumiskultuuri arendamine ja spordi populariseerimine noorte seas.